Lossidel on kastellaanid, korteriühistutel esimehed, tehastel direktorid. Majade valitsemine on töö, mille eest makstakse palka. Majaelanikul on, kelle poole pöörduda kui toru katki ning kusagil on keegi, kes sünnipäeval teadetetahvlile peokuulutuse riputab. Enamus maju erinevad üksteisest. On kivist või puust, kollaseid ja siniseid, neist igaüks on omanäoline. Ometigi on ruum nende vahel, mida nimetatakse tänavaks, üpris ühetaoline. Mõned tänavad on helehallid, teised tumehallid, hallidel postidel ripuvad sarnased laternad. Tänaval pole peremeest.
Kui tekkib mõte püstitada maja, näiteks tehas, ministeerium või ühepereelamu, siis peab pere või asutuse juhatus nõu ja spetsialistidelt, kes hoones töötama hakkavad uuritakse nõudmisi vajatavatele ruumidele. Seejärel helistab juhataja arhitektile ja tellib vajadustest lähtuva projekti. Nii saavadki kõik majad omanäolised, sest inimesed, kes neis elavad ja töötavad, on erinevad.
Tänapäeva tänav pole enam modernistlik koridor tormavale privaatsele plekk-kapslile, mida tuntakse ka auto nime all. Kaasaegsele tänavale peavad mahtuma kõik transpordiliigid – lisaks autodele ka trammid, bussid, jalgratturid ja jalakäijad – ning reeglid liikumiseks peavad lähtuma ohustatuimast liiklejast, kelleks on jalakäija. Tänav on ühine eluruum igapäevasteks tegevusteks: et jalutada tööle, koju, poodi, viia koer jalutama. Kaasaegne linnatänav on avalik ruum, mis on ääristatud hoonete esimestel korrustel paiknevate teenuste ja äridega. Tänav on vanurile pargipink ja lapsele mänguplats, kohtumiskoht ning loovale linnale ülioluline juhuslikkuse generaator. Kui inimesed liiguvad jalgsi või ühissõidukiga, mitte sõiduautos, avab see võimaluse juhuslikeks kohtumisteks, tutvumisteks, vanade tuttavatega kokkupõrkamiseks – ja just sellised juhuslikud kokkusaamised võivad olla need, mis panevad aluse uuele ühisele ettevõtmisele, ideele, kunstiprojektile või perekonnale.
Linnas on uhkeid peatänavaid ning unustatud tupikuid, riigilise tähtsusega marssimise alleesid ja privaatseid kogukonna tuiksooni. Kuid kes peaks otsustama tänavate näo? Tänavat nullist ei tehta – nagu tihti juhtub majadega. Ometi hakkavad ka majad, kord kui nad juba valmis, oma elu elama – nagu tänavad, muutuvad majad ja nende elanikud. Võtame näiteks või vanalinna hoonestuse, mis algselt koosnes üksteise kõrvale rajatud eramutest. Muutuvad ajad, nagu ka majad. Alati on kusagil majavalitseja, kes otsustab ning see tegevus pole koondatud linnavalitsusse. Maju valitsevad need, kes neis elavad ja töötavad. Nii peaks olema ka linnatänavatega – nende saatuse üle peaksid otsustama need, kes selle ääres elavad või töötavad.
Näitena võib tuua ühed edukaimad tänavad läbi ajaloo – basaarid Türgis ja Iraanis. Selle asemel, et üritada üksinda endale paremaid tingimusi leida, kaupmehed organiseerusid, vähendamaks varaste ja suurendamaks ostjate hulka. Nagu Suure Basaari kaupmehed Istanbulis, tunnevad tänava heakorra ja kasutamismugavuse kõige suuremat muret inimesed, kes selle ääres elavad – loomulik ja loogiline. Erinevalt basaarist ei piisa tänava puhul tema elanike tehtud otsusest, tegemist on ikkagi “linna” tänavaga. Sellise dialoogi võimaldamiseks on vajalik esindaja valimine. Tulevikus võiks luua olukorra, kus iga tänava elanikud valiksid üheskoos tänavale direktori. Tema ülesanne oleks kujundada tänavat, kus arvestatakse ühistute, kogukonna ja linna huve. Tänavadirektor on huvigrupp, projektikirjutaja ja projektijuht ühes isikus. Tal on üks kindel eesmärk – teha oma tänava jaoks kõik vajalik ja siis veel natukene.
Tänava kasutajate ring on suurem kui ainult teda ääristavate majade elanikud, iga päev jalutab neilt läbi palju täiesti võõraid inimesi. Tegemist on loomuliku situatsiooniga linnas ja tegemist on avaliku ruumiga. Erinevalt idamaade traditsioonist, ei ole Eestis ega Tallinnas poolavalikke tänavaid, mille ees on kinnine uks. Tänava näol on tegemist linna maaga, lubamatu on omapäi ja tuju ajendil iseseisvalt toimetama hakata.
Tänavadirektor on kõrvaks tänavaelanikele, hääletoruks linna poole ja kaitsepühakuks majadele. Üks vahemees, kellest võidaksid kõik.
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/villem-tomiste-tanavatele-direktorid.d?id=66620655