Tallinna mereäärne peatänav peaks olema elus kultuuriruum, mille õhustiku loob pidevas muutumises elanikkond.
Loe edasiAdmiraliteedi basseini äärse kvartali arhitektuurivõistlus
Loe edasiEttepanek: igal tänaval olgu direktor
Loe edasiForbes, oktoober 2012
Loe edasiTallinna tänavad ei ole kummist. Suurepäraseid ühistranspordi ideid mahub siia vaid lusikaga, kui me ei taha minna kapaga eestlase põhiõiguse – eraauto – kallale. Iga uus meeter bussiteed lihtsalt laiendab näiliselt asfaldi kuningriiki, iga uus rööpapaar trammile lõikab ennast kõnniteesse, trolliliinide kilomeetrid lisavad autoteele ühe pidevalt peatuva lisakoormuse.
Loe edasiMerko tahab Lasnamäe ja Pirita nõlval avada 2014. aastal uue kaubanduskeskuse, kus oleks 200 kauplust ja teeninduskohta, kobarkino ja spordisaalid. Aga Tallinnal, eriti Lasnamäel ei ole vaja järjekordset kaubanduskeskust.
Loe edasiTallinna linnavalitsusel on idee anda Lasnamäel ja Mustamäel kommunaalmaast lisaruumi parkimisele. Ei vaja erilist ajuragistamist, et mõista selle otsuse otseseid ohtusid. Ummikud, autoteede pidev laiendamine ja ideetud magalad on haigus, mille raviks on eluviis, mis ei nõua inimeste igapäevast laialipillutamist.
Loe edasiVäikese regulaarselt liikuva paadiga saaks kai tipust kiiresti Kadriorgu.
Loe edasiThe Architectural Review
Loe edasiEestlaste jaoks on tavaline, et meie igapäevaelu kontrollivad reeglid. Arhitektina puutun kokku reeglite-normide-tõekspidamistega, mis on seotud ka eluruumide suurusega – eri tubade suurusega korteris.
Loe edasiPeame endale ausalt tunnistama, et viimase kahekümne aastaga pole me merd Tallinna linnale lähemale suutnud tuua. Lootus, et kinnisvaraturul tegutsevad samasugused nähtamatud kasumlikule tegevusele suunavad käed nagu majanduses üldiselt, on luhtunud. Nii nagu majanduses, tuleb ka siin lõpuks kastanid tulest välja tuua avalikul võimul, kelle sekkumist muidu kardetakse.
Loe edasiAutoteed Eesti linnades on liiga laiad. Sellal kui Euroopas arvestatakse suuremal teel ühe sõidusuuna laiuseks kolm meetrit, on see Eestis üldjuhul 3,5 meetrit.
Loe edasiEestlased on mere lapsed. Või olid nad metsarahvas? Pigem olemegi kahepaiksed, kes kistud kahe eluviisi, mis mõlemad pakuvad oma äratuntavaid voorusi, vahele. Ürgne loodus pakub tuge ja kaitset, meri annab piiramatu vabaduse. Jääb vaid küsimus: kas peame tingimata valima, kuhu me tahame kuuluda? Tallinna suletud veepiir andis meile eelmise sajandi teisel poolel piisavalt põhjust nimetada […]
Loe edasiSiinsel laiuskraadil möödub suurem osa aastast suhtelises pimeduses.
Seetõttu on pimedusel ja varjudel meie kultuurile väga suur mõju. Suur mõju on ka valgusel kui pimeduse loojal – nende kahe koostöös me maailma näemegi.
Tallinnas on kaks üleelusuuruses arhitektuurivormi, mis kasutavad maastikku kui oma olemuse alglätet: lauluväljak ja Maarjamäe memoriaal.
Loe edasiNii nagu gravitatsioon ei lase kogemata õhku tõusta, hoiab linna koos kiirus.
Loe edasiMis teeb linna suureks – kas elanike arv või territoorium? Need näitajad on suhtelised, sõltudes bürokraatide arvamusest ja joonetõmbamisest.
Loe edasiEesti lipp on esteetiliselt väga ilus. Sinimustvalges kombinatsioonis trikoloor on kaunis ja sellele pole midagi ette heita. Üks riik tahab end ikka reklaamida oma rahvusvärvidega. Viimaseid kasutatakse ulatuslikult ka riigisisese keskkonna kujundamiseks. Nii on meil näiteks Estonian Airi lennukid sinivalged, Tallinna trollid-trammid sinivalged, taksod põhiliselt valged jne.
Kõik on õige ja põhjendatud, aga miks näeb üldpilt siis ikkagi nii lahja välja?
Loe edasiRiiklikult tähtsaks ehitusobjektiks võiks saada maailma suurstaadionide mastaabis kavandatav spordiareen
Loe edasiTallinnasse sobivad trammiliinid, mis viiksid “mägede” elanikud mere äärde Liblikakujulise trammivõrgu sõlmpunktiks kujuneb uuenenud Viru väljak
Loe edasi