Linnaehituse puhul on oluline, et uued hooned hambuksid külgnevate ja varem loodutega
Tallinna linnaplaneerimise amet kavatseb peagi kehtestamisele mineva detailplaneeringuga ära rikkuda 1930-ndatel rajatud Pärnu maantee tänavaruumi, mis on kujunenud Eesti linnaplaneerimise etaloniks. Veelgi õõvastavamalt mõjub KOKO arhitektide juhi Raivo Kotovi projekteeritud kolossaalse kontorihoone asetamine miljööväärtusliku Süda tänava idülli.
Süda tänava miljööväärtuse loob tänavat ääristava hoonestuse terviklikkus. Miljöö tuleneb sarnasest hoonestustihedusest, hoonestusviisist, hoonete kõrgusest, kruntide suurusest ja rohkest kõrghaljastusest.
Miljöö osa on ka madaltihedast hoonestusest lähtuv väike elanike arv ja suured poolprivaatsed viljapuuaiad. Tänapäevase Süda tänava seinte ehk fassaadide kõrgus hoonete räästani on üheksa meetrit, kuid tänava teljele kavandatava kaheksakorruselise uushoonestuse kõrguseks on planeeritud koguni 30 meetrit.
Tänaval liikuva inimese jaoks avab miljöö end vaadetena, mida nähakse piki tänavat jalutades. Tänapäeval on Süda tänav keset kesklinna asuv ainulaadne roheline oaas, mille ümbritsevast erinev hoonestuse ja haljastuse rütm on emotsionaalselt oluline ka inimestele, kes otseselt ei ela ega tööta sel tänaval.
Tallinna linnale on omane lapitekilikult kirju miljöö. Seega on Tallinnale ainuomase identiteedi kujundamisel kriitilise tähtsusega ka senistest lähtuvate erinevate identiteetide hoidmine ja edasiarendamine. Väikeste kultuuriväärtuslikuks tunnistatud puithoonetega ääristatud tänava otsa kolm korda suurema hoone kavandamist ei saa seega nimetada teisiti kui ebaprofessionaalseks. Mõistagi ei kavanda arhitektid oma krundile kõrghaljastust. Nad naudivad kõrgetelt korrustelt kõrvalkruntide rohelust, varjates edaspidi ise väikesed puithooned päikesevalguse eest.
Detailplaneeringu seletuskirjas põhjendatakse uushoonestuse ebamastaapsust näitega pea poole kilomeetri kaugusel olevalt Kentmanni tänavalt, kus eelmisel aastal valmis rahvasuus Aserbaidžaani saatkonnaks nimetatav hoone. Järgmine seosetu põhjendus on hoone kõrguse võrdlemine Kawe Plazaga, büroohoonega, mis asub planeeritavast kardinaalselt erinevas linnaruumi sõlmpunktis – Tallinna ja riigi esindusväljaku serval, tänavate ristumiskohal.
1930-ndatel rajatud hooned moodustavad Pärnu maantee äärde ühtlase sama kõrgete fassaadidega viiekorruselise seina, tänavate teravnurksel ristumisel tõusevad hooned linnaruumi aksentueerides korruse võrra kõrgemaks. KOKO on aga projekteerinud Pärnu maantee kurvile, kus praegu paikneb väike kõrghaljastusega park – sissejuhatus intiimsesse Süda tänava miljöösse –, kaheksakorruselise kiilukujulise hoone, mis varjab allesjääva haljastuse päikesevalguse eest. Kui ümberringi tänavanurkadel paiknevad arhitektuursed šedöövrid juhatavad jalutaja intuitiivselt külgnevale tänavale, siis arhitekt Raivo Kotov juhatab inimvoo kontorihoone taha alajaama ja autode pandusele, et aidata uitaja maa-alusesse parklasse.
Planeerijad põhjendavad hoone kõrgust Pärnu maantee teljel paiknemisega, kuid sellise vale aktsendi loomine mujale kui tänavate ristumiskohale on piirkonnale kohatu. Pärnu maantee telje dominant on park, mille pärl on looduskaitsealune hõlmikpuu.
Litsid, kihvad ja hambaauk
Kunstiakadeemia emeriitprofessor Veljo Kaasik tavatses vahel arhitekti ametit võrrelda litsi omaga. Kahju, et mõned arhitektid võtavad iroonilist ütlust sõnasõnalise õpetusena. Kahe ülearuse korruse ja mõne tuhande ruutmeetri ehitamisega hävitatakse Süda tänava ainuomane miljöö ja naeruvääristatakse Pärnu maantee 1930-ndatel kavandatud tänavaruumi panustanud ja üksteise loomingusse austusega suhtunud arhitektide tööd.
Tänapäeval on arhitekti kutsetöö keskmes loomingu sotsiaalsus, eri huvigruppide vaadete tervikuks lõimimine. Ilmekas näide on eelmise aasta lõpus väljakuulutatud Turner Prize’i, maailma ühe olulisema kunstipreemia andmine arhitektide kollektiivile Assemble, kelle looming valmib Londonis koostöös kohalike kogukondadega.
Tallinna kesklinna tänavad on seni jäänud viimasest sõjast auklikuks kui hambutud suud. Ometi ei peaks see tähendama, et puuduv hammas oleks mõistlik asendada mõnelt teiselt liigilt laenatud kihvaga.
http://ajaleht.epl.ee/arvamus/