Stuudio Tallinn

TRM Tallinna mereäärne ala

Aasta/year: 2000
Arhitekt/Architect: Villem Tomiste, Veronika Valk
Koht/Location: Tallinn
Tüüp/Type: Võistlus I koht / Competition, 1st prize

Arhitektuurivõistlus Tallinna kesklinnaga piirneva mereäärse ala parima linnaehitusliku kontseptsiooni saamiseks

Käesolev töö keskendub mereäärse ala linnaehitusliku OPERATSIOONISÜSTEEMI väljatöötamisele, mis oleks ala arengu initsiaator, edasiviija ja suunaja. Platformi pealisehitused (konkreetsed programmid) on tulevikus vabad kohanema muutuva olukorraga. Antud projekt pakub välja linnaehitusliku kondikava, mis võimaldab iga maaüksuse paindlikku funktsionaalset teisenemist ajas. Sellise operatsioonisüsteemi koostamisel on lähtutud järgmistest eesmärkidest:
 TALLINNA TEADVUSTAMINE MERELINNANA. Tallinn võistleb teiste Euroopa pealinnadega – konkurentsis püsimiseks on linnakeskkonnal vaja tugevat identiteeti, mida siiani pakub vanalinn koos teda ümbritseva haljasvööndiga. Mereäärse uue city kujunemisega on Tallinnal võimalik end teadvustada ka merelinnana, kus mere tuntav lähedus tähendab ülimalt soodsat elu-, puhke- ja ärikeskkonda. Meri on Tallinna ühisosa Miidurannast Paljassaareni. Puhkeala-haljaskoridor piki rannajoont aitaks erinevaid linnaosi – Kadriorgu, kesklinna, Kalamaja – omavahel paremini siduda.
 AASTARINGSE KULTUURILISE TEGEVUSE KUJUNDAMINE MEREÄÄRE CITY’S. Tallinna turismi turundusplaanist 2000-2002 võib lugeda: kultuurilinn Tallinna peamine sõnum tarbijale oleks – Tallinn on omanäoline paik, kus on põimunud ja segunenud erinevad kultuurid ja traditsioonid ning kus on aastaringne vilgas kultuurielu. Mainitud kavas on ka välja toodud Tallinna potentsiaal arendada konverentsiturismi. Käesolev platform peab neid põhimõtteid väga olulisteks ning vaatleb rannajoont kui erinevate kultuuriliste sündmuste sidujat.
 ALA LINNAEHITUSLIKU KVALITEEDI TAGAMINE. Uue city elukeskkonna kvaliteet peaks olema kaasaegse Tallinna kaubamärk, kus teekond kesklinnast mereni ja mööda rannajoont on jalutamist väärt. Mereäärse city keskkond ei tohi olla foonarhitektuuriga taustsüsteem seal toimuvale tegevusele, vaid peaks ise tegevust intrigeerima ja ergutama. Elukvaliteedi tagamisel on võtmesõnad inimsõbralikkus, keskkonnasäästlikkus, vaheldusrikkus ja esteetilisus.
 ALA KOHANEMISVÕIME TAGAMINE. Operatsioonisüsteem peab võimaldama funktsioonide valutut teisenemist. Seda nii praegu kui ka tulevikus – ala põhistruktuur jääb samaks, kuid kogu piirkond adapteerub vastavalt muutuvale olukorrale. Näiteks võib tuua ühistranspordiliini, mis on alati samal kohal, kuid peatusi tõstetakse vajadusel ringi.