Rändrahn on üleloomulikult suur ja müstiline, mujalt pärit ja reisinud, jääväljade poolt tõugatud. Eesti on rändrahnudelt rikkaim maa Euroopas. Rändrahn on üksik rändaja ja samas moodustab teiste omataolistega suure, kogu Eestimaad katva kogukonna. Kõige tihedamalt on jää asetanud pühakive põhjaranniku kaldale, vette ja männipuude alla.
Kommunismiohvrite memoriaal on rändrahn – suur raudbetoonist kera, mida katavad taimed ja linnupesad. Rahn on seest õõnes nagu kommunism. Ometi on rahnu koorikus avaused, millest päike lootusetusesse sära toob. Rändrahnu pind on lõhestatud tulest ja sulamisest läbi käinud migmatiidi moel erinevateks laamadeks, millede vahel ronivad päikse poole väändikud. Laamade sise- ja välispind on kaetud väikeste pesadaga lindudele ja taimedele.
Rändrahn on mujalt pärit kohmakas võõrkeha, mille loodus aja jooksul neelab. Rändrahn on tervik koos kõikide teiste pühakividega üle Eestimaa. Rannale kavandatud rändrahn lõimub oma lihtsuses Maarjamäe kompleksi tervikuga, tuues siia Eesti maastikus nii tuttava aksendi ning tehes seda sarnaselt nagu me metsas – puude varjus. Rändrahn on pidevas muutumises ja see tähendab ühtlasi, et ta on kohe algusest peale valmis, see ei ole kommunism, mille valmimist või saabumist oodatakse, see on elusloodus, mis pidevalt muutub ja mille muutumist imetletakse.
