Mimikri on kohastumuse tüüp, mis väljendub organismi tunnuste sarnanemises teisele liigile, keskkonnaelemendile või kummagi üldistusele.
Nukuteater on kavandatud tänavajoonelt tagasiastuvana, jälgides ka külgnevate hoonete räästajooni. Hoone maht on kivist ja pastelne nagu naabrid. Nunne tänava mõlemast suunast lähenedes ei paista alguses muu kui helesineine sein, mis kumerdub krundi sügavusse. Vaade Toompea vaateplatvormilt on maskeeritud katuseterrassi kattematerjaliga. Tellistest parkett meenutab kaugvaates katusekive ja seda tänu mustrile, mis on leitud nukumuuseumi põrandalt. Katuseterrassi avad ei meenuta aknaid vaid aimavad eemal paistvaid linnamüüri torne. Ebatüüpiliselt inimeste majale on hoone fassaad kaetud sajakonna pesakastiga. Kaugusest jääb ähmaseks, on see koht hoopis lindudele? Just sel kohal hakkab tööle kavandatud mimikri, sest naaberhoonete kandiliste aukude jäljendamine tegelikuses ei maskeeri. Mimikri üheks ees-märgiks on mäng meeltega ning neiks pole vaid geometria, nendeks on ka tähendused.
Nukueater on tehtud mimikri, et üllatada. Tagasiaste tänavajoonelt loob teatrile hubase õue. Väikeste toolide ja laudade meri on ronimismaastik lastele, mis ühtlasi ka kohviku terrass. Teatri teevad inimesed, need kes siin iga päeva ja teised kes külas käivad. Õu on selleks, et teater otsaga tänavale valguks. Linnulauluga jäätisekohvikust saavad alguse mitu lugu. Üks läheb trepist katusele.
The theatre is located in the Old Town of Tallinn. The design deals with the issues of historic environment in a perspective of mimicry, examining necessity for similarity and opportunities of mimicry.
